Suveperioodil annab töömesilase lühikese eluea tõttu ainult ühe põlvkonna järglasi. Ületalvituva mesilase organismis aga kaks põlvkonda. Nakkus antakse ühelt mesilaselt teisele mesilaste otsesel kokkupuutumisel (nt talvekobaras). Akarapidoosi nakatunud mesilased on talikobaras rahutud, kobara temperatuur tõuseb, mesilased tarvitavad rohkem sööta, millega kaasneb kõhulahtisus. Akarapidoosi nakatumisest annavad tunnistust lennulaual roomavad mesilased, kelle tiivad on ebanormaalses asendis. Pered nõrgenevad. Avastati esmakordselt Inglismaal 1921. aastal. Levis kiiresti üle kogu Suurbritannia. Üsna varsti leiti trahhealesta ka teistes Euroopa riikides. Tänapäeval on nimetatud lesta leitud üle kogu maailma, välja arvatud Austraalia. Trahhealestast ei nakatu mitte ainult meemesilane, vaid ka teised mesilaste alamliigid. Ravitakse folbeksiga, mentooliga, sipelghappega ja Apilife Var-iga. Kõige tõhusamaks vahendiks on osutunud sipelghappe aurud. Varroalesta tõrjumisel sipelghappega, kaovad ka akarapidoosi tekitavad lestad.
