ristimistalituse osa, kus ristitav annab tõotuse öelda lahti saatanast ja tema tegudest
Hea teada
Abrenuntsiatsioon ehk saatanast lahtiütlemine kuulus ristimistalitusse juba algkristluses. Tänapäeval on see kasutusel peamiselt katoliku ja õigeusu kirikus, aga ka mõnes protestantlikus kirikus. Saatanast lahtiütlemine toimub küsimuste ja vastuste vormis dialoogina preestri ja ristitava vahel. Väikelapse ristimisel vastavad lapse eest tema vanemad ja ristivanemad. Sageli korratakse saatanast lahtiütlemist ka ristimise meenutamisel. Süstemaatilises teoloogias on abrenuntsiatsiooni nimetatud väikeseks eksortsismiks.
Abjuratsiooni rituaali kasutati varakristluses nende usklike taasühendamiseks kirikuga, kes olid võtnud omaks mõne valeõpetuse, tunnistatud skismaatikuks või usust avalikult taganenud. Sõnalisele lahtiütlemisele eksitustest tunnistajate juuresolekul järgnes käte pealepanek ja sageli ka võidmine. Hiljem asendus abjuratsioon usutunnistuse lugemisega. Roomakatoliku kirikus kehtis abjuratsioon taas aastatel 1859–1960, kusjuures seda nõuti ka kõigilt vähemalt 14-aastastelt kirikuga liitujatelt, kes olid ristitud mõnes teises kirikus. Laiemas tähenduses võib abjuratsioonina käsitada ka abrenuntsiatsiooni, s.t saatanast ja tema tegudest lahtiütlemist ristimisel.
