Abhiratit mainitakse Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra’s, Lootossuutras ja Gaṇḍavyūha-sūtra’s, kuid selle täielik kirjeldus leidub Akṣobhya-tathāgata-vyūha nimelises tekstis. Abhirati kujutab endast omalaadset utoopiat, millele on iseloomulik kõige ühtlustatus: seal pole mägesid, orge ega kive, kõik puud on ühekõrgused ning kõik inimesed ühtviisi õnnelikud, pahedeta ega kannata haiguste käes.