heli mittetekitav, ilma hääleta või vaikne

tagasihoidliku, lepliku olekuga, leebe ja tasane

sellist seisundit väljendav, sellest tunnistust andev

tuule eest varjus olev, tuulevarju võimaldav

(helide, häälte, ilmastikunähtuste kohta:) vaikne

(hääle, helide kohta:) nõrgalt või vähe kuulda olev

(ilma, looduse kohta:) tuuletu, seetõttu rahulik

(tunnete, nähtuste, seisundite kohta:) tagasi hoitud, mitte intensiivne, mitte selgelt väljendatud või väljendunud

loomult, laadilt rahulik, leebe, talitsetud; vähese jutuga või tegevusega

(ilmastikunähtuste kohta:) tasane, vaikne

(hrl looduse, eriti veekogude kohta või ühenduses inimloomusega:) vaikne, rahulik, tasane

(inimese või looma kohta:) loomult leebe, vagur, vähenõudlik

(meeltega tajutava kohta:) rahulikuna, leebe ja meeldivana mõjuv, pehme ja mahe

(looduse avalduste kohta:) õrnana, mahedana tajutav

vaikse, rahuliku olekuga, leebe, tasane

vaikse, rahuliku olekuga, loomult leebe ja vähenõudlik

loomult, laadilt üsna rahulik; üsna vähese jutuga või tegevusega

(hääle, helide kohta:) üsna nõrgalt, võrdlemisi vähe kuulda olev

vaikne, vagane; vaga, harras

• omadussõna

täiesti tuulevaikne

vaikne

• omadussõna

vaikelule iseloomulik või sellega iseloomustuv

• omadussõna

(loodusnähtuste vms kohta:) vaikne, tasane, taltunud

• omadussõna