halvustav nimetus inimeste kohta, kes on astunud ristiusku mitte isiklikest veendumustest, vaid materiaalsete hüvede ootuses
Hea teada
Riisikristlaste nimetus on seotud 17.–19. sajandi kristliku misjonikogemusega Aasias, eriti Hiinas, Indias ja Jaapanis, kus paljud kohalikud elanikud vahetasid usku vaid nimeliselt, et saada osa misjonäride jagatud materiaalsest abist, sealhulgas riisist. Teadaolevalt esimest korda kasutas seda nimetust inglise meresõitja William Dampier (1651–1715). Eestis on selliseid valedel motiividel usuni jõudnud inimesi nimetatud eestipärasemalt ka kaerahelbekristlasteks.
Näiteks Hiinas tekkis 19. sajandil mõiste „riisikristlased“, millega tähistati neid vaeseid, kes liitusid kirikuga selleks, et saada misjonäridelt igapäevast toiduabi.
Seoses 1990. aastate alguses kirikutes jagatud humanitaarabiga tuli kasutusele nimetus „kaerahelbekristlane”, mis osutab sellele, et vahel võib kirikuga liitumise tingida pigem majanduslik kitsikus kui usulised vaated.
