kellegi alistamine või alistumine (nt spordis)

grammatiline seos lauses, kus sõnad, sõnaühendid või osalaused üksteisest sõltuvad (üks tingib teist või teise vormi)

vastupanust loobumine, end võidetuks tunnistamine; kaotajaks jäämine, mingi olukorraga leppimine

ametialaselt, teenistuslikult kellegi võimu või juhtimise alla kuulumine (nt politseis, kaitseväes)

(loogikas:) erilisuse ja üldisuse aspektist lähtuv alluvussuhe, kus üks mõiste on teise ülemmõiste ning teine esimese alammõiste