ru

подкормка

1 naissugu

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 19.12.2025

Tähendused

1
loomadele ja lindudele lisaks antav sööt

Tõlkevasted

2
(loomadele, lindudele) lisasööda andmine

Tõlkevasted

3
taimedele nende kasvu ajal antav väetis

Tõlkevasted

4
taimede väetamine nii, et mineraalväetis lisatakse kasvupinnale

Tõlkevasted

5
väetis(t)e andmine taimedele

Tõlkevasted

Erialasõnastikud

Loomakasvatuse terminibaas

ID 476815 Viimati muudetud 07.11.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • põhiratsioonile lisaks antav sööt

Mesindusleksikon

ID 481535 Viimati muudetud 29.03.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • mesilasperede toitmine ergutussöödaga
Hea teada
  • Vedelat ergutussööta antakse peredele 2–3 nädala jooksul, kuni 0,5 liitrit korraga üle päeva. Õietolmu või suiraga rikastatud ergutussööta antakse peredele 2–3 päevaste vaheaegadega 400–500 grammi korraga. Valgurikka pudersööda söötmisel antakse peredele sööta 0,5–1,0 kg korraga. Pudersööda eeliseks on see, et mesilased ei tassi seda kärgedesse. Korje saabumisel on võimalik sööt tarudest kokku korjata, pakkida polüetüleenkilesse ja säilitada, kuni tekib vajadus järjekordseks perede söötmiseks. Valgurikka pudersööda kasutamise puuduseks on asjaolu, et selle tarbimisel tekib mesilastel suurem veevajadus. See aga sunnib mesilasi tarust välja lendama vett otsima, mistõttu võib halbade ilmade korral palju lennumesilasi hukkuda. Igasuguste lisanditega ergutussöödad (õietolm, suir, pärm, piim jne) soodustavad sööda kiiret riknemist, mistõttu tuleb neid valmistada kogustes, mis on vajalikud perede ühekordseks söötmiseks. Lisanditega söötasid tuleb anda klaasist, plastmassist või tinutatud plekist söödanõudest, mis tuleb iga söötmiskorra järel hoolikalt pesta.
  • Tähelepanekuid perede ergutussöötadega söötmisel. 1) ükski ergutussööt ei anna soovitud tulemusi, kui pere on tugevasti haigustekitajate poolt nõrgestatud (mikroobid, seened, lestad jne). 2) mesilaspered, kus on vanad (üle 2 a vanused) emad, reageerivad ergutussöötmisele halvasti. 3) mesilasperede arengut kevadel ergutab enam vedel sööt. 4) mida varem mesilaste ergutussöötmisega alustada, seda harvem tuleks seda anda, et vältida mesilaste massilist hukkumist seoses madala välistemperatuuri ja söötmisest tingitud lendlusega. 5) nõrgad pered võtavad paremini vastu sooja (30–35°) sööta. 6) pudersööda (kandi) andmine häirib peret vähem. 7) pudersöödaga (kandiga) söötmisel tuleb ebasoodsate ilmade (välisõhu temperatuur alla +8°C) peresid tarusiseselt joota. 8) suira või õietolmu puudumisel võib neid asendada ka teiste valgurikaste ainetega, kuid nende efektiivsus on tunduvalt väiksem, võrreldes loodusliku õietolmu või suiraga (pärmil 48%, kooritud piimal 21%, munakollasel 10% ja munavalgel 1,2%).

Mesindusleksikon

ID 482655 Viimati muudetud 19.12.2025
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • mesilasperedele korjevaesel ajal antav lisasööt, millega tahetakse kiirendada perede arengut või katta mõne söödaliigi (suir, õietolm) puudujääki.
Hea teada
  • Abisööta antakse mesilasperedele tavaliselt varakevadel, kui loodusest ei ole veel piisaval hulgal saada valgurikast sööta. Abisööda andmise eelduseks on põhisööda (süsivesikuterikka – mesi, suhkrusööt) piisavate varude olemasolu pesas. Kui ka põhisööda varusid napib, tuleb sedagi täiendada suhkrusiirupi, kandi või meeraamide andmise teel.
Zufutter
Beifutter

Sõnavormid

подкормка подкормки

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Ühendid puuduvad

Liitsõnad järelosaga puuduvad

Liitsõnad esiosaga puuduvad

Sarnased sõnad puuduvad

Lisanäited

Veebilehelt SkELL saad vaadata sõna kasutusnäiteid, naabersõnu ja sarnase tähendusega sõnu. Need on automaatselt valitud ning võivad sisaldada vigu.