lähtekohaks olev põhimõte, millele tuginevad muud põhimõtted

• substantive

kõigi asjade ja nähtuste, kogu maailma aluseks olev põhiaine (hrl antiikfilosoofias)

kõige eksisteeriva algallikas või algpõhjus

see põhiline, millel miski rajaneb või millele miski tugineb; mingi teaduse või ala põhiprintsiip, põhitõde

(antiikaja filosoofias:) see, millest kõik tekib ja mis on hävitamatu

(vanaaja filosoofias:) üks neljast materiaalsest ürgalgest (tuli, vesi, õhk või maa)