Oblaat on ilmik, kes on andnud ajutise või igavese tõotuse elada tema valitud ordu või kloostri vaimsuse ja reeglite järgi niivõrd kui ilmiku elu seda võimaldab. Koos moodustavad nad vastava ordu ilmikharu või ilmikute vennaskonna. Enamik oblaate on pereinimesed, kes elavad ilmalikus ühiskonnas, sügavamalt pühendunud oblaadid võivad elada ka kloostrite juures. Oblaadid on olemas paljudel ordudel nii rooma- kui ka idakatoliku kirikutes, näiteks benediktlastel ja tsistertslastel. Seoses munkluse ja vaimulike ordude levikuga katoliku kirikust reformatsioonijärgsetesse kirikutesse on nüüdisajal oblaadid ka anglikaani, metodisti ja luteri kirikutes. Kerjusordude puhul nimetatakse sarnaseid ilmikute vennaskondi kolmandaks orduks ja selle liikmeid tertsiaarideks.
