Jehovistide liikumisele pani 1840.–1850. aastatel aluse ohvitser Nikolai Iljin (1809–1890), kelle sünkretistliku ja dualistliku õpetuse kohaselt iseloomustab maailma kahe jumala, Jehoova ja saatana võitlus, mis kulmineerub maailmalõpuga. Jehovistid ei usu hingedesse ega vaimse maailma olemasolusse. Nad peavad ka jumalaid kehalisteks olenditeks, kellest Jehoova on surematuse ja surematute jumal, saatan aga surma ja surelike jumal. Jehoova võidu järel pälvivad kõik talle ustavad kehalise surematuse. Iljin lülitas oma õpetusse elemente kristlusest ja judaismist, kuid pidas neid religioone ja nende pühakirju saatana poolt rikutuks. Jehovistide kogudused eksisteerivad tänaseni Venemaal ja selle piiririikides, enim arvatakse neid olevat Kasahstanis.
