Astel koosneb kahest üksteise suhtes liikuvast pisteharjasest, mis kujutavad endast kitiinist, seest õõnsaid nõelakujulisi moodustisi, mille tipus on mesilase tagakeha poole pööratud kidad. Teiste putukate nõelamisel tekitavad kidad ohvri kitiinkestas suuri vigastusi, kusjuures mesilane astelt ei kaota. Soojavereliste (inimene, loom) elastsesse nahka jääb astel kinni ja see rebeneb mesilase tagakeha küljest lahti koos mürgipõiega. Astla liikuvad osad jätkavad omavahel liikumist ka peale astla eemaldumist mesilase tagakehast. Selle tagajärjel tungib astel soojavereliste nahka järjest sügavamale. Vegetatiivsete närvide tegevuse toimel pulseerib edasi ka mesilase kehast eemaldunud mürgipõis, mistõttu pumbatakse ohvri kehasse teatud aja jooksul kogu mürgipõies olnud mürk (umbes 0,2–0,3 mg). Töömesilase astlal on kuni 10 kida, mesilasema astlal aga ainult 3. Seetõttu on mesilasema võimeline oma astelt kasutama konkurentide vastu ka mitu korda järjest, sest kidade väike arv ei takista selle väljatõmbamist konkurentide kitiinkestast. Astlata jäänud mesilane võib veel mõnda aega elada ja isegi toituda, kuid lõpuks ikkagi sureb.
