Jooksikute liikumine kasvas alates 1760. aastatest välja preestriteta vanausuliste filippovlaste harust, sellele pani aluse Moskvas tegutsenud munk ja jutlustaja Jevfimi (u 1744 – 1792). Jooksikud seadsid eesmärgiks filippovlastest veelgi äärmuslikuma lahtiütlemise antikristuse võimu alla sattunud ühiskonnast, selleks püüdsid nad eemalduda kõigist, kes ei jaganud nende uskumusi, valides sageli rändava eluviisi või asudes elama inimasustusest eemal. Nad vältisid kohustusi riigi ees ega võtnud vastu ametlikku tööd, mõned püüdsid loobuda isegi raha kasutamisest. Liikumine, mis on jagunenud omakorda mitmeteks rühmadeks, eksisteerib ka nüüdisajal, kuigi selle arvukus on tõenäoliselt väga väike – suuremat toetust leidis see aegadel, mil vanausulisi Venemaal aktiivselt taga kiusati.
