Läänekirikus oli ülempreester keskajal ametikoht, millega kaasnes administratiivne võim nii ülempreestri oma koguduse kui ka ümbruskonnas asunud väiksemate koguduste vaimulikkonna üle. Alates 16. sajandist on sama rolli täitnud praostid või dekaanid. Edaspidi kasutati ülempreestri nimetust valdavalt aunimetusena. Tänapäeval nimetatakse ülempreestriteks veel Rooma nelja suure basiilika kogudusepreestreid, kes on tegelikult kõik piiskopid.