Algupärane Šambhala müüt arvatakse pärinevat Indiast Orissast, kuid see sai eriti populaarseks tiibeti budismis seoses vadžrajaana levikuga Tiibetisse. Šambhala paiknevat kusagil põhja pool Tiibetit varjatud orus, mida ümbritsevad lootose õielehtedena kaheksa lumist mäge. Šambhala esimene pühak-kuningas Sutšandra (skr sucandra) olevat kuulnud Buddhalt Kālacakra-tantra’t ning viinud selle hoiule oma kuningriiki, kust see hiljem jõudis tagasi Indiasse ja sealt Tiibetisse. Pärast Sutšandrat valitsenud Šambhalat veel 6 pühak-kuningat; neile järgneb 25 Kalkini-nimelist kuningat, kellest igaüks valitseb 100 aastat. Praegu valitsevat neist 21., kes tõusis troonile 1927. Viimane Kalkin purustab suures sõjas kõik seadmuse vaenlased; sellele järgneb 1000-aastane budismi õitseaeg. Arvatakse, et ajalooliselt peegeldab Šambhala müüt I at lõpus toimunud sündmusi Põhja-Indias ning Kesk- ja Sise-Aasias, mil need maad olid muslimite vallutusretkede sihtmärgiks ning seal varem levinud budism sattus hävimisohtu.