Ādigranth on keskne austusobjekt sikhi pühamutes ja selle austamine on samaväärne elava õpetaja austamisega. Ādigranthi tähtsusest kõnelevad ka mitmed sikhide kombed; nt pärast lapse sündi viiakse ta gurdvārā’sse, kus avatakse Ādigranth ja lapsele antakse nimi; pulmatseremoonia ajal peavad pruut ja peigmees tegema neli ringi ümber Ādigranthi ning laulma hümne. Raamatu algversiooni koostas 1604 sikhide viies guru Ardžun, kes koondas sellesse oma eelkäijate loodud hümnid ning lisas ka enda omi, samuti valiku hinduismi ja islami poeetide (eelkõige Kabīri) pühenduslaule. 1704 lisas kümnes guru Gobind Singh üheksanda guru Tegh Bahaduri ja enda hümne. Gobind teatas, et pärast teda sikhidele uusi gurusid ei tule ja Ādigranthist saab nende õpetaja. Ādigranth ja üldse sikhismi olulisim kirjutis on Japjī, mille pani kirja sikhismi rajaja Gurū Nānak (1469–1539). Hümnid on muusikaliselt seotud raagadega ja neid lauldakse pandžabi või hindi keeles.
