Armulaua- ehk õhtusöömaajabullat nimetatakse nii selle ladinakeelse teksti algussõnade „In coena Domini“ („Issanda söömaajal“) järgi. Bulla sisaldas 21 üldklauslit ja arvukalt eriklausleid tegude kohta, mis tõid kaasa armulauaosadusest kõrvaldamise ehk ekskommunikatsiooni. Selle bulla vanim teadaolev tekst pärineb paavst Gregorius IX (ametis 1227–1241) ajast, ametlikult avaldas selle esmakordselt 1363. aastal paavst Urbanus V (ametis 1362–1370). Hilisemad paavstid täiendasid teksti korduvalt, kuni paavst Clemens XIV (ametis 1769–1774) 1770. aastal bulla väljaandmise ja uuendamise peatas. Ametlikult kuulutas armulauabulla kehtetuks 1869. aastal paavst Pius IX (ametis 1846–1878), võttes osa selle klausleid üle kanoonilise õiguse karistusossa.
