Kuni 1999. aastani järgis rahvastiku ja sündmuste jaotumine haldusjaotust (vallad ja linnad). Linnade hulka arvati ka alev-vallad. Alates 2000. aastast eristatakse vallasiseseid linnu ja aleveid, sest suur osa aleveid ja linnu ühinesid naabervaldadega. Seega on rahvastiku jaotus esitatud linnaliste asulate (linn, vallasisene linn, alev, alev-vald) ja maa-asulate (alevik, küla) kaupa.[7]
