linnusetüüp, millele on iseloomulik asukoht mäeseljaku kesksemas ja enamasti kõige kõrgemas osas. Erinevalt neemiklinnustest on selle tüübi muinaslinnadel looduslikud kaitse-eeldused seljaku küljenõlvade näol jälgitavad mitte kolmest, vaid kahest küljest; mõlemast otsast on linnuseala ülejäänud seljakust eraldatud kunstlikult rajatud kaitseehitistega. Seda tüübi muinaslinnu on Eesti linnuste hulgas umbes 15 protsenti (Tõnisson 2008, 40)
Hea teada
„Kalevipoja säng“ on nii arheoloogiline termin kui ka mõne linnamäe rahvapärane nimi ja sel juhul ei pruugi olla see Kalevipoja säng arheoloogilises mõttes. (Tõnisson 2008, 40)
