(kr karyatides Karüa linna järgi), algselt maani ulatuvas rüüs seisva naise skulptuurkuju, mis talastikku kandes asendas esilagu sammast, hiljem ka piilarit või pilastrit; pärineb egiptuse ja ees-aasia kunstist, leiab uuesti laiemat kasutust renessansis ja edaspidigi; algupäraselt riietatud figuur asendus ajapikku poolalasti ja alasti figuuriga; tuntuimaks näiteks Ateena akropoli Erechteioni templi karüatiidid (5. sajand eKr)
