kivist või puidust kerega tuuleveski, mille seinad on maasse kinnitatud ja tiivad koos veski katusega on pööratavad. Hollandi tüüpi tuuleveskeid on kahe- kuni kuuekorruselisi ja erisuguste kereproportsioonidega. Esimese korruse ehk veskikoja (veskipõranda) täitis suures osas suur hammasratas, millelt said ülekande kaks kive keerutavat värklit ja kõikvõimalikud lisaseadmed (näiteks tuulamiskastid, kruubimasinad, kotisaputajad, laastumasinad, saeraamid). Teisel korrusel ehk kivikorrusel (kivilael) asusid veskikivid (tavaliselt 2 paari), kolud, kingad ja kivide teritamiseks vajalikud abinõud (kivitangid, kivipöör). Kolmandal korrusel ehk kotilael (teralael) hoiti jahvatamiseks valmispandud vilja ja seal asus ka kotiratas (kotivints) koos pöördsiduriga, mille abil viljakotid läbi kahe korruse luukide kaudu üles vinnati. Neljanda korruse ülesanne oli eraldada veski peas olevaid mehhanisme viljakorrusest ja luua teenindustasapind hammasvöö ja tiivavõlli ülekandesüsteemide hooldamiseks. Mõnel veskil on kolmanda korruse (kolmas korrus on mõnevõrra kõrgem võrreldes teiste korrustega) lagi toodud madalamale, et mahutada kotiratas eraldi korrusele ja sellega saab veski omale viienda korruse, mida võiks nimetada vahekorruseks või kotivinna korruseks. Viiekorruseliseks veskiks saab pidada kallereiga (ka rõduga) tuuleveskeid, kus tavapärane veskikehand oleks nagu ühe korruse jagu kõrgemale tõstetud ja veskipõrand koos suure hammasrattaga asub teisel korrusel. Hollandi tüüpi tuuleveskeid on ka kuuekorruselisi, kus tavapärased veskikorrused algavad kolmandast korrusest ja kallerei on teise korruse lae joonel
