(sks:Blockhaus; ing:blockhouse; pr:fortin (militaire); vn:блокгауз) 1. phl kiiresti püstitatav puidust (algselt ajutine) lihtne kindlustis. Koosneb phl ühest põhiehitisest (kaitsehoone, millel on elu, lao-, kaitse jm otstarve) ja seda ümbritsevast *pihttarast. Püsivamal kasutamisel asendati puitkaitsehoone tihti kivist kaitsehoonega. Levinud suurte maa-alade kiire hõlvamise või okupatsiooni ajal (nt Põhja-Ameerika, Siber (vn ka: острог), Lõuna-Aafrika), suurem blokhaus võis toimida *fordina; 2. väiksem üksik kindlustis, mis võimaldab ringvaadet või –tuld. Tihti *tornikujuline; ehitusaines ka puit, kuid hrl tugev loodus- või tehiskivimüüritis, (sard)betoon, metall; 3. ehituslikult terviklik väiksem aktiivkindlustis, mis on mõeldud toimima üksi (vrd *kaponiir), ilma teiste (üldiselt) sarnaste kindlustisteta. Blokhaus ei kuulu *kindlusvööndisse või on selle vööndi *eemalenihutatud osa