Ripiid ehk vehik kujutab endast varre otsas õhukest metallketast, selleks võib olla ka ümarik ikoon, millel on kujutatud kuuetiivalisi seeraveid. Ripiidi kasutatakse piiskopiteenistuse ajal. Mõnel pool paiknevad ripiidid altariruumis kummalgi pool altariristi. Nüüdisajal sümboliseerib ripiid ka Jumala trooni ümber hõljuvaid keerubeid. Selles mõttes kasutatakse neid peamiselt evangeeliumi lugemise ajal ja andide toomisel suure sissekäigu ajal. Ripiidi eelkäija algkirikus on sulglehvik, mille nimetus on flabellum. Lehvikut liigutati jumaliku liturgia ja muude jumalateenistuste ajal altari kohal, et putukaid tõrjuda ja tuult tekitada. Aja jooksul kujunes lehvikust liturgiline sümbol, et rõhutada sündmuse väärikust. Väärikuse tõstmiseks ja pidulikkuse rõhutamiseks kasutati sarnast lehvikut ka Rooma keisrite õukondlikel pidustustel.