usulistel alustel tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärk erinevalt kogudustest ja kirikutest ei ole usuliste talituste läbiviimine
Это интересно
Nüüdisaegne Eesti Vabariigi religiooniõigus eristab usulistest ühendustest (kirikud, kogudused, koguduste liidud, kloostrid) usuühinguid, mis tegutsevad küll kindla usutunnistuse või oikumeenilisel alusel, kuid mille põhitegevus kuulub liturgilise elu korraldamise asemel moraali, eetika, hariduse, kultuuri, diakoonia või sotsiaalse rehabilitatsiooni valdkonda. Taolised ühingud võivad olla mitmesugused usulistel alustel tegutsevad õppe- ja hoolekandeasutused, misjoniseltsid jms. Usuühingu mõiste selles tähenduses on kasutuses alates 2002. aasta kirikute ja koguduste seaduse vastuvõtmisest.
koguduse nimetus varasemas Eesti Vabariigi ja Eesti NSV religiooniõiguses
Это интересно
Usuühingu termin iga üksikkoguduse tähenduses võeti Eesti religiooniõiguses kasutusele 1925. aasta usuühingute ja nende liitude seadusega. Samas tähenduses säilitati termin ka NSV Liidu seaduste tõlkimisel eesti keelde ja kohalike õigusaktide väljatöötamisel. 1990. aastatel vastu võetud Eesti Vabariigi õigusaktides lähtuti suures osas 1934. aasta kirikute ja usuühingute seadusest, kus usuühinguna oli käsitletud kõiki usklike ühendusi, mis ei olnud registreeritud kirikuna või ei kuulunud kogudusena mõne kiriku koosseisu. Sellises tähenduses esineb usuühing ka Eesti Vabariigi põhiseaduse §40. Alates 2002. aasta kirikute ja koguduste seaduse vastuvõtmisest on kõigi koguduste ja kirikute koondnimetusena kasutusel sõnaühend „usuline ühendus”.
