18. sajandi lõpul Venemaal hlõstide liikumisest välja kasvanud usuliikumine, mis sai tuntuks äärmusliku sugulise karskusega
Hea teada
Skopetsid võtsid üle suure osa hlõstide uskumusi, nende askeetliku eluviisi ja karismaatilis-ekstaatilised Püha Vaimu vastuvõtmise tseremooniad ehk „radenijed” (vene keeles радения), kuid läksid sugulises karskuses palju kaugemale, lastes ennast kastreerida. See tava andis liikumisele ka nime. Kastratsioonis nähti lahtiütlemist patusest materiaalsest maailmast, see sümboliseeris uussündi ning sellega kaasnevad valu ja kannatused peegeldasid Kristuse kannatusi. Skopetside tuntuim juht oli Kondrati Selivanov (surnud 1832), keda tema järgijad pidasid ühtaegu nii taaskehastunud Kristuseks kui ka ime läbi pääsenud tsaar Peeter III. Vaatamata ulatuslikele tagakiusamistele nii keisrivõimu kui ka nõukogude perioodil on liikumine vähesel määral säilinud nüüdisajani.
