Simoonia on nime saanud Uues Testamendis kirjeldatud nõid Siimona järgi, kes püüdis endale osta Püha Vaimu meelevalda (Ap 8:18–24). Kuigi kanooniline õigus keelab karmilt vaimulikuameti, kirikuameti, sakramentide, sakramentaalide ja reliikviate ostu ning müügi, levis see keskajal laialt ja oli üks pahesid, mis andis läänekirikus tõuke reformatsioonile. Simoonia massiline levik taandus pärast sellevastaste meetmete karmistamist 16. sajandil, samuti aitas sellele kaasa kiriku ilmaliku võimu vähenemine.