Sõna preester tuleneb presbüterist (kr πρεσβύτερος); presbüterid olid ametis kristlikus koguduses juba 1. sajandil. Õigeusu, katoliku, anglikaani jt kirikutes on preester riituse ja sakramentide jagamise volitatud ametikandja (ld sacerdos, kr ἱερεύς); kirikuisa Augustinuse (354–430) õpetuse järgi annab ordinatsioon preestrile kustutamatu pühitsuse märgi (ld character indelebilis) ja preester pühitseb euharistiat in persona Christi.