kirikuisade ajastust (1.–8. sajandist) pärinev kristlik kirjandus
Это интересно
Patristika ehk patristiline kirjandus tähendas algselt kirikuisa aunimetuse pälvinud kristlike mõtlejate teoloogilist ja filosoofilist kirjanduslikku pärandit. Kaasajal hõlmab see ka kirjutisi nende kaasaegsetelt kristlikelt autoritelt, kellele kirikuisa tiitlit ei antud või kelle kirik tunnistas isegi hereetikuteks. Patristika kokkuleppelised ajapiirid ulatuvad 1. sajandi lõpust kuni 8. sajandi teise pooleni, s.t apostlite ajastu lõpust kuni oikumeeniliste kirikukogude ajastu lõpuni. Eristatakse kolme patristika perioodi: (1) varane ehk Nikaia-eelne patristika (1. sajandi lõpust kuni 325 pKr), (2) kõrgpatristika (325 pKr kuni 5. sajandi keskpaigani), (3) hilispatristika (5. sajandi keskpaigast 8. sajandi lõpuni).
teoloogia haru, mis tegeleb kirikuisade ajastust (2.–8. sajandist) pärineva teoloogilise pärandi ning selle autorite elu ja tegevuse uurimisega
Это интересно
Patristika algne uurimisobjekt oli teoloogiline ja filosoofiline kirjandus, mille autoriteks olid kirikuisa aunimetuse pälvinud kristlikud mõtlejad. Nüüdisajal hõlmab see ka kirikuisade kaasaegseid kristlikke autoreid, kellele kirikuisa tiitlit ei antud või kelle kirik tunnistas isegi hereetikuteks. Patristika kokkuleppelised ajapiirid ulatuvad 2.–8. sajandini, s.t apostlite ajastu lõpust kuni oikumeeniliste kirikukogude ajastu lõpuni. Patristika ja patroloogia tähendusi on püütud ka eristada (nt nähes patristikat laiema, ka hereetilisi teolooge ja nende loomingut hõlmava distsipliinina, ning patroloogiat kitsama, ainult n.ö õiget õpetust väljendanud ja kujundanud teolooge ja nende loomingut hõlmava distsipliinina), kuid enamasti kasutatakse neid sünonüümidena.
