Leeriõpetus seati luterlikus kirikus sisse seetõttu, et tekkis vajadus kontrollida esmakordselt armulauale tulijate teadmisi kristlikust usust ja armulaua tähendusest. Leerikoolis õpetati Piiblit ja Väikest Katekismust ning abielludagi võis ainult see, kes oli leeris käinud ning mõistis lugeda ja kirjutada. Tänapäeval hõlmab leerikursus usu- ja kirikuelu kõiki olulisi aspekte ning see lõpeb leerilaste konfirmeerimise ehk leeriõnnistusega leeripüha jumalateenistusel. Algselt luterlikku sõnavarasse kuulunud sõna „leer“ kasutavad vahel samas tähenduses ka teised kirikud, nt õigeusu kirik, metodistid jt.
