Humiliaatide liikumine sai alguse Lombardias – tõenäoliselt mõjutatuna valdeslaste liikumisest – ilmikute patukahetsusvennaskonnana, mis taotles kristliku vaesusideaali võimalikult täiuslikku järgimist. Oma nime said nad algselt hallide, värvimata kangast riiete järgi. 1180. aastatel kuulutati liikumine eksiõpetuseks, kuid 1201. aastal lepitas paavst Innocentius III (ametis 1198–1216) nende mõõdukama tiiva kirikuga ja kujundas sellest uue ordu. Liikmeskonna suurusele seatud ranged piirangud viisid ordu varade koondumiseni väikese hulga orduliikmete kätte ja seeläbi ideaalidest eemaldumiseni, mille tulemusel paavst Pius V (ametis 1566–1572) sulges ordu meesharu 1571. aastal. Humiliaadi nunnad tegutsevad Itaalias aga nüüdisajani, nende peamine tegevusvaldkond on läbi ajaloo olnud vaesteabi ja haigete põetamine.