Duhhobooride teoloogiat iseloomustab Jumala kohalolu tähtsustamine inimeses ja avatus jätkuvale ilmutusele, samuti pärispatu eitamine. Nad ei pea vajalikuks usukombestikku ja kiriklikku hierarhiat. Ühiskonnaelus tähtsustavad duhhoboorid riigi ja kiriku lahusust, patsifismi, ühisomandit, kohati ka taimetoitlust. Esimesed andmed duhhobooridest pärinevad 18. sajandi Venemaalt ja Ukrainast, hiljem emigreerus neist suur osa Kanadasse. Duhhoboore oli 21. sajandi alguses maailmas 60 000 – 70 000 inimest, kuid praktiseerivaid usklikke alla 10 000. Liikumine sai nime õigeusu kirikutegelastelt, kes osutasid sellega nende vastuseisule Pühale Vaimule, hiljem võtsid duhhoboorid nime omaks ja hakkasid seda kasutama Vaimu eest võitlejate tähenduses.
