Apostlik signatuur (ametliku nimega Apostliku Signatuuri Kõrgeim Tribunal, ladina keeles Supremum Tribunal Signaturae Apostolicae) asutati kohtuorganina 15. sajandil ja sai kiriku kõrgeima kohtu funktsiooni 1908. aastal. Nüüdisajal on selle tegevuse alused kindlaks määratud paavst Johannes Paulus II (ametis 1978–2005) apostliku konstitutsiooniga „Pastor bonus” (1988). Apostlik signatuur on paavsti kuuria ametkond, millel on kolm põhifunktsiooni: (1) kõrgeim apellatsioonikohus, kuhu saab edasi kaevata madalamate kohtute otsuseid; (2) kõrgeim halduskohus, kuhu eraisikud saavad pöörduda kaebustega kiriku ametkondade vastu; (3) õiguslik järelevalve paavsti kuuria muude ametkondade tegevuse üle.