Püha Augustinuse reeglit järgiva kontemplatiivse nunna- ja mungaordu asutas Vadstenas rootsi aadlinaine Birgitta Birgersdottir (u 1303–1373, pühakuks kuulutatud 1391), esimene klooster avati 1369 ja ordureegel kinnitati 1370. Ordu ametlik nimi on Pühima Lunastaja Ordu (ladina keeles Ordo Sanctissimi Salvatoris). Birgitiinidele olid iseloomulikud segakloostrid, kus elasid nii mungad kui ka nunnad. Kuna nad tegutsesid peamiselt Põhja-Euroopas, kahanes ordu oluliselt 16. sajandi reformatsiooni tulemusel. Nüüdisajal on neil kolm põhiharu: (1) algse orduga järjepidevuse säilitanud naisharu; (2) 1911. aastal rootslase Marie Elizabeth Hesselbladi (1870–1957, pühakuks kuulutatud 2016) asutatud uus naisharu; (3) 1976. aastal ameeriklase Benedict Kirby (1929–1998) taastatud meesharu. Neist suurim ja tuntuim on 1911. aastal asutatud naisharu, millel on klooster ka Eestis ja mille peamine tuluallikas on võõrastemajade pidamine. Birgitiini nunnad kannavad halli ordurüüd musta looriga, mille peal on valge linasest riidest „kroon” Jeesuse viit haava sümboliseeriva punase täpiga; munkade riietuseks on lihtne tumehall rüü.