Riitus kujunes välja Milano aladel ja sai nime sealse piiskopi, püha Ambrosiuse (u 340 – 397) järgi, kuid ei ole teada, kas Ambrosius ise oli riituse autor. Kindlad tõendid selle kasutamisest pärinevad 8. sajandist. Ambrosiuse riitus on üks vähestest roomakatoliku kirikus käibivatest lääneriitustest, mida on lubatud lisaks Rooma riitusele kasutada. Selle levik piirdub nüüdisajal valdavalt Milano ja Lugano piiskopkondadega. Riituse muutmise ja uuendamise käigus on see aja jooksul muutunud üha sarnasemaks Rooma riitusega, kuid peamised säilinud erinevused on missa osade järjestuses, missal kasutatavate palvete ja antifonide valikus, paastu- ja advendiaja pikkuses ning mõnede sakramentide ja talituste (näiteks ristimise ja matmise) korras.
