Nüüdisaja Kristuse Koguduste ajalugu võib arvestada 1832. aastast, mil Kristuse jüngrite (inglise keeles Disciples of Christ) nime alla koondusid kaks sarnaste vaadetega liikumist: üks oli tekkinud Kentuckys Barton Stone'i (1772–1844) ja teine Pennsylvanias Thomas (1763–1864) ja Alexander (1788–1866) Campbelli eestvedamisel. Kristuse jüngritest tekkis hiljem mitu haru, millest suurim on 1906. aastal eraldunud Kristuse Kogudused. Neile on iseloomulik algkristluse idealiseerimine, Piibli tunnistamine õpetuse ainsa alusena, ristimine üleni vettekastmise teel, koguduste laialdane autonoomia ja nende kollektiivne juhtimine koguduse vanemate poolt. Kristuse Koguduste traditsiooni kuulub ka 1970. aastate lõpul tekkinud liikumine Rahvusvahelised Kristuse Kogudused (inglise keeles International Churches of Christ, eraldus ametlikult 1993), mis jagab valdavalt samu uskumusi, kuid on rohkem tsentraliseeritud ja eeldab liikmetelt väga intensiivset osalemist koguduseelus. Rahvusvahelistel Kristuse Kogudustel on ka kogudused Tallinnas ja Tartus.