Vähemate regulaarkleerikute ehk Adorno isade ühenduse rajasid 1588. aastal Itaalias Abruzzo maakonnas Giovanni Agostino Adorno (1551–1591) ja püha Francesco Carácciolo (1563–1608, pühakuks kuulutatud 1807). Paavst Sixtus V (ametis 1585–1590) tunnustas ordut samal aastal, 1592. aastal kinnitas paavst Clemens VIII (ametis 1592–1605) neile eriomase neljanda ordureegli, millega nad annavad tõotuse mitte taotleda kiriklikku võimu ja au. Adorno isad oli üks neid liikumisi, mis tekkisid vastusena reformatsioonile. Nende peamised tegevusvaldkonnad on välismisjon, vangide hingehoid ja haigete põetamine. Nende ametlik nimi on Vähemate Regulaarkleerikute Ordu (ladina keeles Ordo Clericorum Regularium Minorum, CRM). Ordu vaimsuse kese on Kristuse ülestõusmise saladus, millest lähtub ka nende moto „Ad maiorem resurgentis gloriam“ ('ülestõusmise suuremaks auks').