Esmajoones eshatoloogilise mõistena tähistab õndsus seda olemist, mille Jumal on tõotanud uskujaile igaveses elus ja mida Uues Testamendis on kirjeldatud kui osalemist taevasel rõõmupeol, kui sisenemist Jumala hingamisse või kui vahetut jumalakaemust. Kõik need võrdumid väljendavad lootust niisugusele lähedasele osadusele oma Looja ja Lunastajaga, millest suuremat hüve pole võimalik kujutleda, see on ülim mõeldav õnn. See lootus on usklikel tänu Kristuse toodud päästele. Mõisted pääste ja õndsus on sedavõrd seotud, et eesti keeles kannab Kristus seetõttu nimesid Päästja ja Õnnistegija.
