Esimesed protestandid olid 12. saj albilased ja katarid, järgnesid 14.-15. saj hussiidid ja lollardid. Massilisem protestantluse levik algas 16. saj Saksamaal Martin Lutheri algatud liikumisega alates 1517. a, Inglismaal kuningas Henry VIII lahkumisega paavsti usulise võimu alt ja anglikaani kiriku loomisega 1534. a ja umbes samal ajal Johann Calvini tegevusest ajendatud erinevate reformeeritud kiriku voolude ilmumisega. Konfliktis nii roomakatoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega olid radikaalsed protestandid e anabaptistid. Hilisematel sajanditel tekkis mitmeid uusi protestantluse voole. Protestandid ei tunnista apostellikku suktsessiooni e Peetrusest lähtuvat piiskopliku pühitsuse järglust nagu roomakatoliiklased. Protestantluse levikule aitas kaasa Piibli trükkimine ja rahvakeeltesse tõlkimine, mis omakorda tõi kaasa rahvahariduse leviku. Protestantluse ideed avasid tee ka Euroopa poliitilisele demokratiseerumisele.
