Buddha jõudis virgumiseni 35-aastaselt ja asutas bhikšude koguduse. Alates 1. saj e.m.a. levis budism Sise- ja Ida-Aasiasse, muutudes esimeseks maailmausundiks. Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimeses jutluses „Seadmuseratta käimapanemine“. Selles õpetatakse nelja õilsat tõde (kannatuse olemasolu, kannatuse põhjused, tõde kannatuse lakkamisest ja tõde sellele viivast teest) ning kuulutatakse keskteeõpetust ehk äärmuste vältimist. Kannatusest vabaneda e sansaarast väljuda ja vaibumise e nirvaana saavutada saab õilsa kaheksaosalise tee kaudu. Selleks on erinevad viisid ehk budismi põhivoolud: hinajaana (sh theravaada), mahajaana ja vadžrajaana. Budismil on olulisi kokkupuutepunkte teadusliku ja humanistliku maailmavaatega.
