Kujutelm õhus ringi tuhisevast surnuhordist või öistest vaimude võitlustest on religiooniajalooliselt väga vana. Algselt olid need lahingus langenud sõdalased, kes – nagu seda mainitakse Snorri-Eddas – ikka ja uuesti üles äratati, et nad saaksid edasi võidelda. Mõnikord kujutatakse hingeparve eesotsas deemonlikku juhti. Kujutelm esineb nii germaani ja muude Lääne-Euroopa rahvastel kui ka juba Vana-Kreekas. Eesti usundis on metsiku hingehordi kujutelm vähetuntud. Looritsa (1951) arvates pole metsiku hingehordi motiiv saavutanud meil elujõulisust eestlaste ja germaanlaste erineva mõtlemislaadi tõttu ning esineb seetõttu vaid fragmentidena (nt arvamus, et tuulehoog tekib parves liikuvatest hingedest).
