Alles kristluse võidukäiguga demoniseerusid antiigi, germaani ja teiste rahvaste "paganlikud" jumalad ja neid hakati taunima kui kurje deemoneid. Ka tänapäeval on mõistel “deemon” jätkuvalt negatiivne värving. Eesti vanemas suulises pärimuses on termin "deemon" praktiliselt tundmatu, see on jõudnud eestlaste kõnekasutusse viimastel kümnenditel peamiselt tõlkekirjanduse ja meediatoodete (nt telesarjade) eestinduste kaudu. Seega pole ka eesti vanema pärimuse tõlkimisel võõrkeeltesse põhjendatud vaste "Dämon" (saksa keeles) või "demon" (inglise keeles) kasutamine, olgugi et seda on korduvalt teha püütud (näiteks Oskar Loorits oma raamatus "Grundzüge des estnischen Volksglaubens", 1949-1957). Asjakohasem oleks mõne neutraalsema vaimolendit märkiva sõna kasutamine.
