Termin on pärit kreeka keelest. Mütoloogilised ilma peata olendid on tuntud väga paljudes kultuurides ja neid on peetud õnnetusetoojateks. Juba antiikaja rahvausus esines uskumus, et hukatud kurjategijad muutuvad akephalosteks ja peavad ilma peata ringi käima. Sünkretistlikus kreeka-egiptuse maagiakirjanduses ilmub akephalos kõikenägeva jumalana. Kreeka rahvausus esineb akephalos deemonliku kummitusolendi ja mõrvadeemonina; rahvameditsiinis pöördutakse veel 15.–18. sajandil tema poole maagilistel eesmärkidel. Islandi Svarfdoela saaga jutustab mõrvatud Klaufist, kes ilmub pärast surma talle mõrva korraldanud abikaasale Ingvildile. Naise vennad löövad laibal pea maha, kuid seepeale hakkab peatu oma pead kaenla all kandes ringi käima pahatahtliku kodukäijana. Euroopa rahvausus on valdav uskumus, et inimesest saab akephalos pärast vägivaldset surma, eriti kui tegemist on kurjategijaga, kes on jäänud karistamata.