Isikuelamusena seveeritakse linnamuistendeid harva, erandiks on Afganistani-jutud ja vorstivabrikulood, mida on räägitud nii esimese kui teise astme memoraadina, st enesekohase jutuna või otse kogejalt kuuldud loona.
Folklore scholars used to distinguish memorates as experience narratives showing personal commitment to the experience from legends that adopt various forms to convey the traditional core
фольклорный рассказ о событиях, воспринимающийся как достоверный и основанный на собственных воспоминаниях рассказчика или воспоминаниях людей из его окружения