Protsessdraama on osavõtuteater, kus osalejad on nii näitleja, dramaturgi, publiku kui analüüsija rollis. Mõistet “protsessdraama” tutvustas esimest korda Cecily O’Neill 1995. aastal.
Protsessdraama ei vaja ettekirjutatud tekste, nende päheõppimist, kostüüme ja prooviaega. Lavastus luuakse koos osalistega kohapeal ja selle loomine ongi enamasti õppimise vahendiks. Kuigi draamaloo loob grupp, hoiab protsessi käigus õpetaja. Ta võib tegutseda rollis, sekkuda loosse või suunata protsessi väljast.
Process drama in school settings usually involves the whole class working with the teacher in role in a made-up scenario. When they are working in process drama, the students and teachers work together to create an imaginary dramatic world within which issues are considered and problems can be solved. In this world they work together to explore problems and issues such as, "How do communities deal with change?", "How do we accept other people into our community?" or themes such as environmental sustainability, betrayal, truth and other ethical and moral issues.
