ülemäärane emotsionaalne seotus ja lähedus ühe või enama olulise lähedasega (sageli vanematega) ootuspärase sotsiaalse arengu või täieliku iseseisvumise ja selge identiteedi kujunemise arvelt, excessive emotional involvement and closeness with one or more significant others (often parents) at the expense of full individuation or normal social development, Sageli esineb veendumus, et vähemalt üks üleseotud isikutest ei tule toime või ei saa olla õnnelik teise pideva toeta. Võib tunduda, et ollakse rõhutud, alla surutud või teistega sulandunud ja selge individuaalse identiteedita. Sageli kogetakse sisemist tühjust, suuna ja eesmärkide puudumist, takerdumise ja põhja vajumise tundeid, äärmuslikematel juhtudel seatakse kahtluse alla elu ja eksistentsi mõttekus, Often involves the belief that at least one of the enmeshed individuals cannot survive or be happy without the constant support of the other. May also include feelings of being smothered by or fused with others or insufficient individual identity. Often experienced as a feeling of emptiness and foundering, having no direction, or in extreme cases questioning one’s existence