üks kolmest peamisest semiootika harust (semantika ja pragmaatika kõrval); semiootika osa ehk mõõde, mis uurib viise, tavasid ja reegleid, kuidas tähenduslikud üksused (märgid) omavahel suhestuvad, ent ka seda, kuidas on tähenduslikest ühikutest moodustatud suuremad tähenduslikud üksused