Peirce'i märgiteoorias märgi tüüp objekti suhtes (teised tüübid on ikoon ja sümbol), mille puhul on esitise ja objekti suhe meelevaldne, kokkuleppeline, üksnes harjumuslik
Hea teada
Sümboli esitis on esitis, mis ei nõua sarnasust objektiga ega faktilist seost sellega, vaid on esitis ainult tänu sellele, et seda tõlgendatakse esitisena
Ikoon, indeks ja sümbol on märgi tüübid objekti suhtes. Ikoon (icon) on märkide liigituses äratundmisprotsessil (tuvastamisel ehk üksnes eristamisel) põhinev märk. Ikoon esitab objekti ta enda omaduste kaudu, mistõttu ta on objektiga sarnane. Ikooni tüübid on kujund, diagramm ja metafoor). Indeks (index) on assotsiatsiooniprotsessil põhinev märk, kus esitise ja objekti vahel on viiteseos (nt suits viitab tulele, termomeetri näit soojuse määrale). Sümboli (symbol) puhul on esitise ja objekti suhe meelevaldne, kokkuleppeline, üksnes harjumuslik. Sümboli esitis on esitis, mis ei nõua sarnasust objektiga ega faktilist seost sellega, vaid on esitis ainult tänu sellele, et seda tõlgendatakse esitisena. Iga indeks sisaldab ikoonilist ja iga sümbol nii indeksiaalset kui ka ikoonilist. Jaotus pärineb C. Peirce’ilt. Vt ka märgi tüübid esitise suhtes — toon, tooken, tüüp, samuti märgi tüübid tõlgendi suhtes — adum, nending, argument.
Sümbol on konventsionaalsusel põhinev märk. Sümboli puhul on esitise ja objekti suhe konventsioonipõhine (kokkuleppeline). Sümbolite moodustamise aluseks on märkide kombineerimise võime. Sümbolite kaudu oleme võimelised mõtlema ja nähtusi abstraheerima. Kasutuses ja kogemistes sümboli tähendus kasvab.
sümbolKreeka symbolon tähendas esialgu katkist eset (poolikut sõrmust, millegi kildu vms), mida sai kohtumisel kokku sobitada ning isikut tõendava tunnusena kasutada
