Fundamentaalne suhtepõhisus tähendab, et elunähtused on seesmiselt mitte-täielikud, nad on alati seotud millegi muu, parajasti puuduolevaga. Sellise omaduse tähistamiseks on Terrence Deacon (2011) kasutusele võtnud termini „ententsionaalsus“. Peale tavaliselt intentsionaalsuseks nimetatavate nähtuste haarab ententsionaalsus bioloogilise funktsionaalsuse, adaptiivsuse ja vajaduslikkuse.