Rahusobitamine hõlmab üldiselt diplomaatilisi meetmeid käimasolevate konfliktide lahendamiseks, et viia vaenulikud pooled läbiräägitud kokkuleppele. Rahusobitamisel kasutatakse tihtipeale kolmandat osapoolt, kes pole konfliktis otseselt osaline, kuid kasutab oma mõjuvõimu, et konflikti dünaamikat muuta nt läbirääkimiste vahendajana, dialoogi algataja ja läbiviijana jms. Konflikti sekkumine rahvusvahelisel tasandil võib toimuda läbi ametlike diplomaatliste kanalite (ingl k Track I diplomacy) nagu saadikud, valitsused või ÜRO, seejuures pakkudes osapooltele piitsa või präänikut või lähenedes hoopis ‘transformatiivselt’ pöörates tähelepanu süsteemsele muutusele ja uudsete lahenduste loomisele. Samas mängivad olulist rolli ka diplomaatia ja rahusobitamispüüdlused läbi mitteametlike kanalite (ingl k Track II diplomacy) nagu valitsusevälised organisatsioonid, eksperdid jt (Miall, Ramsbotham & Woodhouse, 1999)
