Üks neljast kesksest kodanikupädevusest (Euroopa Horisondi Democrati projekt). Kriitiline mõtlemine hõlmab endast info analüüsi ja hindamist ning eetiliste otsuste langetamist. Kriitilise mõtlemise juured ulatuvad Ameerika filosoofi John Dewey loomingusse, kes lõi mõiste „refleksiivne mõtlemine“. Dewey defineeris refleksiivset mõtlemist kui „mistahes uskumuse või teadmise vormi aktiivset, järjepidevat ja hoolikat kaalumist, võttes arvesse seda toetavaid aluseid (tõendeid) ja järeldusi, mis sellest lähtuvad“ (Dewey 1933). Dewey töö pani aluse kaasaegsetele kriitilise mõtlemise kontseptsioonidele, mis rõhutavad tõenduspõhise arutluse ja refleksiivse otsustamise tähtsust. Kriitiline mõtlemine toetab teisi võtmeoskusi nagu näiteks probleemide lahendamine, eetiline otsustamine ja innovatsioon, võimaldades inimestel läheneda probleemidele süstemaatiliselt ja loogiliselt. Et võidelda väärinfo vastu ja tagada, et avalikkus on võimeline tegema teadlikke otsuseid, on nii kriitiline mõtlemine kui ka otsustusvõime vajalikud. See pädevus hõlmab endas ka allikate ja argumentide kriitilist hindamist ning meedias orienteerumist, valeinfo märkamist jms – oskus, mis on eriti asjakohane digitaalsetes keskkondades, kus valeinfo võib ohjeldamatult levida. Vt ka kodanikupädevused