Konflikt võib olla nähtav / avalik / avatud (inglis overt conflict, nt vaidlused, lahkarvamused) või varjatud / kinnikaetud (ingl covert conflict, nt väljendudes kaudselt käitumise kaudu, kuid mitte otse välja öeldes, milles erimeelsus seisneb). Konflikt on inimestevaheliste suhete loomulik osa, mis võib osutuda hävitavaks viies sõjalise konflikti või vägavallani, kuid samas tuua esile ka positiivseid muutusi, näiteks aidates kaasa innovatsioonile ja edasiminekule (vt nt Coser 1957). Konflikti transformatiivses vaates annab konflikt võimaluse näha meie suhete dünaamika piiranguid ja tugevdada ennast, muutudes avatumaks, tolerantsemaks ja kohanemisvõimelisemaks. Ühiskondlikku konflikti püüavad seletada mitmed erinevad sotsiaal- ja poliitfilosoofilised teooriad. Klassikalised konfliktiteooria esindajad on teiste hulgas näiteks Émile Durkheim, Max Weber, Karl Marx ja Charles Wright Mills. Lisaks käsitlevad ühiskondlikku konflikti ka kriitiline teooria, postkolonialism, feminism ja paljud teised. Konfliktide lahendamise ja haldamisega tegeletakse nii individuaalsel kui ka kogukondlikul ja ühiskondlikul tasandil, kasutatades erinevaid strateegiad, nt konflikti analüüs, kompromissi otsimine, taastavat õigust, professionaalseid konfliktide lahendajaid, läbirääkijaid, vahendajaid (ingl mediators), arbitraaži jt.